Märkan, kuidas ma mõtlen ja õpin ning suunan vajadusel oma mõtlemist.
Jälgin oma mõtlemist. Mida ma juba tean? Kas ma saan aru? Mis valmistab mulle raskusi? Suunan oma mõtlemist. Kuidas peaksin edasi tegutsema? Millist strateegiat kasutada? Kas minu lähenemine toimib? Õpetaja roll. Õpetaja saab tegevuse alguses aidata õpilasel teadvustada, millist oskust ta harjutab ja millele tasub tähelepanu pöörata. Tegevuse lõpus saab õpetaja suunata arutelu, mis aitab õpilasel märgata ja mõtestada oma kogemust: mis õnnestus, mis valmistas raskusi ja mida ta sellest õppis. Samuti saab õpetaja toetada harjutatud strateegiate meenutamist ja kasutamist uutes olukordades. Enda metakognitiivset lähenemist saab õpetaja rakendada ka oma töös: märgata oma reaktsioone ja tegevusviise, mõtestada nende mõju ning küsida endalt: „Mida võiksin järgmisel korral teisiti teha?”
IVAde kaudu õpitud strateegiad: laps (õpilane) rakendab neid suhtlemise seotud olukordades.
Teistega suheldes vajame eneseregulatsiooni, et kuulata ja mõista teisi, märgata enda ja teiste reaktsioone, teha koostööd ning leida ühiseid lahendusi.
IVAde kaudu õpitud strateegiad: õpilane rakendab neid õppimisega seotud olukordades.
Õppides kasutame eneseregulatsiooni, et oma õppimist kavandada, jälgida ja hinnata. Õppimist toetavad ka sobivate õpistrateegiate valimine ja kasutamine ning oskus vajadusel oma lähenemist muuta.
IVAde kaudu õpitud strateegiad: laps (õpilane) rakendab neid enda tegevuse ja käitumisega seotud olukordades.
Eneseregulatsiooni alusoskused loovad vundamendi keerukamate enesejuhtimisoskuste kujunemisele. Emotsioonide ja motivatsiooni reguleerimine tugineb nendele alusoskustele, kuid eeldab ka täiendavaid teadmisi ja oskusi, näiteks emotsioonide äratundmist ning sobivate reguleerimisstrateegiate kasutamist.
Mõjutavad meie valmisolekut tegutseda, õppida ja muutustega kaasa minna.
IVAde kasutamisel on oluline märgata seda, kuidas õpilased end tunnevad ja toetada nende psühholoogilisi baasvajadusi kergitamaks ka motivatsiooni ning luua koostööd soodustav keskkond. Turvaline ja toetav õhkkond aitab õpilastel uusi strateegiaid proovida, kogemusi mõtestada ja õpitut uutes olukordades rakendada.
Õpetaja valib ja kohandab rühmast/klassist lähtuvalt sobivad IVAd
Õpetaja arvestab õpilaste olemasolevate teadmiste, oskuste ja uskumustega ning valib või aitab õpilastel valida sobiva arendava tegevuse fookuse ja raskusastme. Varasematele oskustele ja teadmistele tuginedes, saame toetada järgmiste kujunemist.
Valdkond seob omavahel oskused ja tegevused. Vali üks, et lähemalt uurida.
Tähelepanu, töömälu, pidurdus ja paindlikkus aitavad oma tegevust juhtida ning olukorraga kohaneda.
Õpime tundeid märkama ja nimetama ning harjutame viise, mis aitavad rahuneda ja oma reaktsioone juhtida.
Märkame oma tugevusi ning uurime, kuidas enda kohta mõtleme ja mida õppimise kohta usume.
Harjutame teiste märkamist, nende vaatenurga mõistmist ja koos tegutsemist.
Õpetajal on võimalus valida lähtudes rühma/klassi vajadustest ja olemasolevast pädevusest sobiv tegevuste fookus (valdkond) ning keerukuse aste.
Igas rühmas/klassis on lisaks erinevat tuge vajavaid lapsi/õpilasi. Erinevate tegevuste kohandused ja muudatused võimaldavad kõikidel arendada oma oskuseid, ilma et tegevuse sisu muutuks. Uuri nõuandeid, kuidas IVAsid tõhusamalt kasutada!
Eneseregulatsioon
Käemärgid on eneseregulatsiooni oskuste õppimise abilised.
Eneseregulatsiooni alusprotsessid on vaimsed protsessid, mis aitavad meil keskenduda, oma tegevust planeerida ja käitumist juhtida, et saavutada soovitud eesmärke. Need oskused on olulised igapäevases õppimises ja suhtlemises – näiteks aitavad need tähelepanelikult kuulata, juhiseid järgida, oma reaktsioone kontrollida ja paindlikult mõelda.
Kasuta käemärke koos IVAga ning selgita selle tähendust lastele.
Keskendu
Oskus hoida millelgi tähelepanu ja kui vaja, siis jätta tähelepanuta segavaid tegureid.
Võime uut informatsiooni lühikese aja jooksul jälgida, täiendada ja kasutada.
Võime kontrollida esmaseid impulsse ning reaktsioone ja mõelda enne tegutsemist.
Oskus lülituda ümber eri ülesannete, tegevuste või mõtteviiside vahel, mis on tihedalt seotud töömälu ja pidurdusprotsessidega.
