Igas rühmas/klassis on erinevat tuge vajavaid lapsi/õpilasi. Erinevate tegevuste kohandused ja muudatused võimaldavad kõikidel arendada oma oskuseid, ilma et tegevuse sisu muutuks. IVAde kasutamiseks on võtteid, mis sobivad kõikide (õpi)laste puhul, ent spetsiifilisemaid soovitusi silmas pidades saab toetada ka
- traumateadlikkust
- õpi- ja/või käitumisraskuseid
- mitmekeelseid lapsi/õpilasi
Juhendamine
Näita ette erinevaid käitumise, vastamise strateegiate ja keelekasutuse võimalusi.
Kasuta selget ja lihtsat keelt.
Arvesta (õpi)laste huvisid tegevustes ja näiteid tuues.
Lisa juhenditele märkmeid, et vastata järgmistele küsimustele:
- Kui palju ma pean tegema?
- Mida ma täpselt tegema pean?
- Millal ma pean seda tegema?
- Mis on selle tegemise põhjus?
Mõtesta IVAde tegevused, tuues (õpi)lastele selge sõnaga välja, kuidas uus teadmine või oskus seostub varem õpitu ja tema igapäevaeluga.
- Palu (õpi)lastel mõelda, mida nad käsitletava teema kohta juba teavad.
- Kasuta mõistete ühendamiseks sedeleid või graafilisi visuaale (nt pilte, diagramme, esemeid, ajajooni jne).
- Kasuta tegevusi, mis vastavad (õpi)laste (kultuuri)kogemustele.
Traumat arvestav praktika
Pane tähele, millised tegurid vallandavad (õpi)lastes negatiivseid reaktsioone ning püüa vältida (õpi)laste panemist olukordadesse, mis võivad neile tekitada stressi. Võimaluse korral suhtle (õpi)lastega enne, kui teed muudatusi, mis võivad neis vallandada negatiivse reaktsiooni.
Ole eeskujuks, et õpetada sotsiaalsete vihjete tõlgendamist, probleemide lahendamist ja konfliktidega tegelemist.
- Too selgelt esile seosed IVAde ja nende võimalike kasutusviiside vahel. Samuti selgita, miks need on kasulikud keerulistes olukordades.
- Selgita, mis on sisekõne, ning näita ette toetavaid reageerimisviise (nt rahulikuks jäämine, sügavalt hingamine).
Õpi- ja või käitumisraskused
Näita ette võimalusi, kuidas käituda ning kasutada erinevaid võtteid ja kognitiivseid strateegiaid, näiteks valjusti mõtlemine.
Jaga uuemad ja keerukamad ülesanded väiksemateks, kergemini tehtavateks osadeks.
Kasuta selget ja lihtsat keelt, et selgitada erinevate tegevuste ja mängude reegleid ning seda, miks need on vajalikud.
Toeta (õpi)lase positiivset käitumist, pakkudes sagedasti võimalusi hakkama saada ja tulemusi saavutada. Lase nel tegeleda juba tuttavate harjutustega. Samuti on tähtis (õpi)last tunnustada, kui ta tabab ära, milline käitumine on konkreetses olukorras sobilik.
Anna lapsele/õpilasele kohest tagasisidet, et motiveerida teda proovimist jätkama.
Soodusta lapse/õpilase eneseregulatsioonioskust enesekontrolli arendamise kaudu. Enesekontrolli strateegiad hõlmavad probleemse käitumise märkamist, sobivate käitumisviiside arendamist, õppimist ning tööriistade loomist, et laps/õpilane saaks hinnata oma edusamme eesmärkide saavutamisel.
Mitmekeelsus
Kasuta lauseraame. Lause- ja küsimuse algatajad, nagu „Täna ma tunnen, et __________“, võivad vähendada stressi, julgustada keskenduma õppetunni põhiosadele ja aidata tutvustada olulist sõnavara.
Jälgi sõnavara kasutust, et aidata (õpi)lastel juhendeid mõista.
- Kasuta igapäevaseid ja sageli kasutatavaid sõnu (nt istu, mõtle, partner).
- Kasuta sugulussõnu, et ühendada sõnavara õpilaste kodukeelega (nt autobuss/автобус/avtobus või fantastiline/фантастика/fantastika).
Selgita tundmatute terminite tähendust, mil iganes võimalik.
Kasuta lausete ja mõtete vahel pikemaid pause, et lapsed/õpilased jõuaksid sisu ja keelt peas töödelda. Näiteks pärast küsimuse esitamist ütle: „Ma lasen mõne minuti pärast kellelgi sellele küsimusele vastata, kuid kõigepealt võtke aega, et sellele mõelda.“
Arenda (õpi)laste oskust loetut mõista, õpetades selgeid strateegiaid, mis aitavad keerulist keelt ja sisu dešifreerida.
Kasuta eri kultuure käsitlevat kirjandust – see võib suurendada (õpi)laste huvi.
Keskkond
Valmista ette eraldi turvaline ruum, kuhu laps/õpilane võib minna luba küsimata, et rahuneda või väljendada emotsioone. Julgusta lapsi/õpilsi joonistama, päevikut pidama või tegema muid sarnaseid tegevusi, mis aitavad neil emotsioone väljendada.
Lase (õpi)lastel töötada rühmas, et neil oleks võimalus üksteisele eeskujuks olemise kaudu õppida ja harjutada üksteisest arusaamist.
- Valmista lapsi/õpilasi ette rühmatööks, katsetades rollimänge, mis aitavad harjutada erinevaid sobilikke käitumisviise.
- Kui lapsed/õpilased on paaris, määra neile konkreetseid ülesandeid.
- Samuti on hea panna paari lapsed/õpilased, kellel on raskusi nende partneritega, kelle puhul on juba märgata häid ja prosotsiaalseid suhtlemisoskusi.
Traumat arvestav praktika
Võimalda lapsele/õpilasele eraldi ruum/paik, kus ta saab rahuneda või väljendada emotsioone. See koht võiks pakkuda turvatunnet ja lapsel/õpilasel peaks olema võimalus sinna minna luba küsimata. Seal olles võiks laps/õpilane teha tegevusi, mis toetavad emotsioonide väljendamist, näiteks joonistamine või päeviku pidamine.
Soodusta positiivsete emotsioonide teket, luues visuaalselt ja auditoorselt rahustava keskkonna (näiteks mängides muusikat või rahustavaid helisid, hämardades tulesid või võimaldades lastel/õpilastel oma istekohti valida ja sättida).
Õpi- ja või käitumisraskused
Juhenda (õpi)last individuaalselt kas enne või pärast selgituste andmist kogu rühmale. Samuti võib (õpi)last toetada rühmatöö ajal, et tagada, et ta juhistest aru saab.
Tagasiside lastelt/õpilastelt
Paku (õpi)lastele võimalusi demonstreerida õpitud oskusi. Õpeta erinevaid meetodeid, mis on abiks õpitava omandamisel ja ka selle kasutamisel.
- Oluline on mitte kiirustada tagant neid, kes vajavad rohkem aega ülesannete täitmiseks, harjutamiseks jne.
- Paku rohkelt võimalusi esitada küsimusi.
Traumat arvestav praktika
Anna (õpi)lastele harjutuste tegemise ajal võimalikult palju valikuvõimalusi, et nad tunneksid end mugavalt ja saaksid võtta vastutust.
Esita avatud küsimusi, et julgustada lapsi/õpilasi oma tundeid jagama, ilma et nad tunneks, et on juba tekkinud eeldused, mida nad kogeda võiksid. Näiteks küsimus „Kas täna on juhtunud midagi, mis on sulle raske olnud?“ võib olla tulemuslikum kui „Tundub, et sul on halb päev. Kas see on tõsi?“
Õpi- ja või käitumisraskused
Ole lapse/õpilase igapäevaste erisuste suhtes paindlik – tema käitumine ja sooritus ühel päeval ei pruugi olla samasugune, mis teisel päeval. Pea meeles, et õppeprotsess ei ole sirgjooneline.
Mitmekeelsus
Rakenda diferentseeritud õpet, võimaldades (õpi)lastel eri moel näidata, mida nad on õppinud.
- Paku välja erinevaid meetodeid, kuidas nad saavad õpitust arusaamist väljendada (nt kirjutage laul või luuletus, lavastage etendus).
- Luba neil tegevuse lõpetamiseks töötada iseseisvalt või rühmas.
Suhted
Traumat arvestav praktika
Õpilase tugevuste rõhutamine võib toetada tema eneseväärikuse tunnet. See on veelgi olulisem nende laste puhul, kes on kogenud eriti keerukaid elusündmusi.
Proovi olla empaatiline, et mõista nende õpilaste elus ette tulevaid raskusi ja nende seisundit mõjutavat olustikku. Samuti on oluline, et lapsed saaksid kinnitust, et teadvustad seda, kuidas need tegurid võivad nende elu mõjutada. Ole teadlik õpilaste erinevatest võimalustest ja suhetest (nt elukorraldus) ning kinnita, et laste tunded ja reaktsioonid, mida võivad mõjutada nende kogemused, on täiesti asjakohased.
Planeeri lühike igapäevane hommikune kohtumine, et küsida (kõikidelt või teatud) õpilastelt, kuidas nad sel päeval end tunnevad, ning et uurida nende une- ja toitumisharjumuste kohta. See soodustab empaatilise suhte loomist, andes lapsele võimaluse rääkida usaldusväärse täiskasvanuga ja täiskasvanule võimaluse õpilast sobival moel toetada.
Õpi- ja või käitumisraskused
Toeta struktureeritud ja positiivset suhtlust õpiraskustega õpilaste ja teiste klassiruumis viibivate laste vahel, et anda õpilasele võimalus harjutada prosotsiaalseid oskusi, näiteks seda, kuidas klassikaaslastega sobivalt vestelda või millal õpetajale küsimusi esitada.
Mitmekeelsus
Ole mõistev erinevate suhtlusstiilide suhtes ja arvesta erinevate kultuurinormidega (isiklik ruum, puudutamine ja silmside).
Materjalid
Too selgelt ja konkreetselt välja olulised oskused, mis tuleb omandada. Paku juhtnööre, kasuta visuaalseid abivahendeid ning sea prioriteediks materjalid, kus lapsed saavad ise käed külge panna.
Õpi- ja või käitumisraskused
Kasuta visuaalseid vihjeid, mis juhendavad õpilasi liikumaks erinevate ruumide vahel ja mõistmaks abstraktseid ajakavu.
- Kui mõnda ruumi kasutatakse mitmel otstarbel, siis on kasulik seda erinevate märkidega tähistada (nt kui ruumi kasutatakse nii suupistepausi kui ka IVAde rakendamiseks, too märkide abil esile, mis tegevuse jaoks ja millisel ajahetkel seda ruumi kasutatakse).
- Kasuta selesid, et tõsta esile olulised mõisted ja vähendada võimalust, et lapse tähelepanu liigub muudele pisiasjadele.
Ajakava
Traumat arvestav praktika
Püüa muuta klassis toimuv võimalikult etteaimatavaks ja turvaliseks. Informeeri õpilast, et ta teaks, mida kogu päeva jooksul oodata ja kelle poole ta saab abi saamiseks pöörduda.
- Koosta plaan, mida õpilane saab kasutada leidmaks strateegiaid, et toime tulla ärevuse või stressiga. Sealhulgas arutage koos, mis võiksid olla mõned kohad klassiruumis, kuhu ta saab minna, või rahustavad tegevused, mida ta saab teha.
Õpi- ja või käitumisraskused
Õpilaste motivatsiooni edendamiseks on hea mitmekesistada tegevuste struktuuri.
- Paku vaheldumisi välja rohkem ja vähem keerukamaid tegevusi.
- Luba õpilasel vajaduse korral pause teha, et vältida ülestimulatsiooni.
Leia sobiv IVA
Alusta tegevuste valikust või uuri lähemalt, kuidas IVAd toetavad pädevuste arengut.
