Sõnasta tegevuse eesmärk
Selle tegevuse käigus saab näidata, mis meile meeldib ja mida me eelistame, ning harjutada märkamist ja mõistmist, et teised inimesed võivad mõelda, arvata ja huvituda samadest või hoopis teistsugustest asjadest kui meie.
Vii läbi tegevus
Kõige lihtsam baasharjutus:
- Õpetaja võtab mängujuhi rolli ning esitab lastele väited, mis paluvad neil teha kahe variandi vahel valik, andes enda eelistusest märku seismise või istumisega. Nt kui sulle meeldib õunu süüa, tõuse püsti. Kui tunned, et eelistad mingit muud puuvilja, siis istu maha.
- Edasi võivad lapsed ise pakkuda välja midagi, mis neile meeldib, ja näha, kes mõtleb nendega sarnaselt või erinevalt.
- LISAVAHENDID: ei vaja lisavahendeid
Keerukam versioon
Lapsed saavad peale eelistuste välja näitamist põhjendada, miks nad nii arvavad, või küsida teistelt lisaküsimusi, mis aitavad neil teiste eelistuste tagamaid paremini mõista. Samuti saavad lapsed võtta paaridesse näiteks selle järgi, kellel oli nendega sarnane või siis erinev arvamus, ja kuulata paarilise põhjendusi ning põhjendada ka ise, miks nemad arvavad just nii. Keerukam versioon eeldab ka mõnevõrra sisukamaid küsimusi, mis oleksid arutelu eelduseks. Kõige keerukamaks saab teha harjutuse nii, et lapsed püüavad võtta kellegi teise perspektiivi (nt kirjandustegelane) ja püüavad vastata läbi tema.
Saab kohandada
- Lihtsustatud versioon (sh eritoe vajaduse korral): Anda ette küsimused, mida esitada. Küsimused võib mõtelda välja ka koos lastega.
- Sidumine aineõpetusega: Harjutuse ajal saab võtta erinevaid teemakohaseid perspektiive, nt kirjandustegelased, isikud minevikusündmustest.
- Kaasamine: Lapsi saab kaasata erinevate väidete välja mõtlemiseks või siis erinevate liigutuste vahetamisel abiks. Näiteks saab tõusmise-istumise asemel tõsta kätt, joosta ühte või teise nurka vms.
Hoia meeles
- Selle harjutuse puhul on oluline enda arvamuse avaldamist harjutada, kui seda pole varem tehtud ja/või grupp ei saa omavahel veel väga hästi läbi.
- Hea on alustada väidetega, mis ei ole väga isiklikud ning ei võimalda üksteise suhtes halvakspanu avaldada. Kui see on murekoht, siis tasub ka sellekohased kokkulepped enne tegevust läbi rääkida. Näiteks saab alustada meeldivate toitudega, lemmikloomadega, lemmikvärviga jne.
Julgusta arutelu!
Võimalikud vestluse näited:
Arutelu tegevuse sisu üle (noorematele lastele) nt: Meenutame, mida me tegime ning mida harjutasime?
Arutelu tegevusega seotud kogemuse üle nt: Mida uut sa õppisid selle tegevuse käigus enda või oma kaaslaste kohta? Kas midagi üllatas sind?
Strateegiad õnnestumiseks nt: Mida saab teha veel selleks (strateegiaid kasutada), et teiste inimeste arvamusi ja vaatenurki tundma õppida? Milliseid küsimusi võiksime esitada teistelt küsida, et neid paremini mõista?
Ülekanne igapäevaellu nt: Mida tähendab see, et oled igapäevastes tegevustes teistega suheldes empaatiline? Millistes olukordades on tähtis teiste vastu empaatiline olla?
Koostööle viitamine: Kuidas aitab meie erinevuste ja sarnasuste mõistmine üksteisega paremini läbi saada? Kuidas saame seda harjutust teha nii, et keegi ennast kehvasti ei tunneks?
Jäta tagasiside
Sinu tagasiside ilmub pärast ülevaatamist.