Anna-Kaisa Oidermaa: head suhted on vaimse tervise käsipuu – vahel piisab ühest telefonikõnest, et mitte murduda

Kevadise vaimse tervise vitamiinikuuri üks oluline osa on head suhted. Meie enesetunne ei teki vaakumis, vaid vastasmõjus maailmaga. Lisaks füüsilistele mõjutajatele, nagu temperatuur, valgus, helid, lõhnad, maitsed, õhu ja asjade liikumine ning muud kehaliselt tajutavad tegurid, mõjutavad meie vaimset tervist väga palju ka mittemateriaalsed nähtused, eelkõige suhted. Kõigepealt teiste inimestega, aga ka kultuurikoodi või ökosfääriga, näiteks loomade ja taimedega.

Inimene vajab teisi inimesi

Kuigi ajalugu tunneb näiteid väga suurte vaimsete võimetega erakutest, on vaatlused ja uuringud näidanud, et inimene on siiski sotsiaalne olevus, kelle normaalseks toimimiseks on vaja, et lisaks talutavale füüsilisele keskkonnale oleksid tasakaalus ka meie suhted teiste inimestega. Üksilduse probleemile juhtis oma aastapäevakõnes tähelepanu ka president Alar Karis ning see nähtus on laiemalt levinud, kui meile meeldiks mõelda.

Toetav suhe ei ole tingimata suur armastuslugu ega ideaalne perekond reklaamplakatilt.

Õnneks on seda üpris kerge muuta. Kes ise parasjagu oma hinge pimedas öös eksleb, sel on ehk tõesti keeruline esimest sammu teha, kuid seda lihtsam on talle poolele teele vastu minna tema lähedastel. Depressiooni või teiste vaimse tervise murede küüsis inimestel on päevi, mil ühegi tableti, äpi ega produktiivsusnipiga ei ole võimalik saavutada seda, mida annab rahulik vestlus inimesega, kelle kõrval ei pea ennast kokku võtma ja näitlema. Hea suhe ei tee elu muretuks, küll aga väljakannatatavaks.

Toetav suhe ei ole tingimata suur armastuslugu ega ideaalne perekond reklaamplakatilt. Mõnikord pakub seda abikaasa, vahel sõber, õde, naaber või töökaaslane.

Oluline pole vorm, vaid tunne, mis suhtlusest ligimesega inimese sisse jääb. Kas pärast kohtumist on sul kergem või raskem? Kas sa oled rohkem sina ise või pigem ettevaatlik ja valvel?

Johns Hopkinsi ülikool sõnastas tervete suhete tunnustena muu hulgas austuse, aususe, suhtlemise ja piirid; ebatervislik suhe jätab inimese tühjaks, nähtamatuks või ülekoormatuks.

Hea suhte mõju pole pelgalt poeetiline

Kirjandus, kunst ja muusika idealiseerivad suhteid kui midagi ülimat ja ebamaist, kuid hea suhe võib olla ka üsna maiselt tervislik – näiteks karusevõitu naabrimees, kes kokku saades heasüdamlikult imestab: noh, sa pole ikka veel linna hobusevargaks õppima läinud?

Analüüsid ja uurimused osutavad, et sotsiaalsed võrgustikud ja lähedased suhted on seotud parema eluga rahulolu ning mõnel juhul ka pikema elueaga. Novaatori vahendatud Liili Abuladze töö näitas, et lähedastel suhetel on kesk- ja vanemaealiste tervisemõjude puhverdamisel märgatav roll. SHARE Eesti andmestikus sai inimene nimetada enda jaoks olulisi inimesi pereliikmete, sõprade, naabrite, kolleegide ja teiste seast. Eesti inimarengu aruanne lisab, et mida rohkem oldi rahul peresuhetega, seda kõrgem oli eluga rahulolu hinnang.

See aitab mõista, miks telefonikõnel võib mõnikord olla suurem jõud kui sõnumil. Tekstsõnum on hea tööriist info liigutamiseks. Inimhääl aga kannab enamat: tempot, pausi, kõhklust, kergendust, naeru ja seda märkamatult, kuid täpselt. Sõnum ütleb, mida inimene kirjutas. Hääl reedab ka selle, kuidas ta päriselt tunneb. Johns Hopkinsi ülevaade märgib, et möödarääkimisi tekib sageli just siis, kui kirjutamine asendab kõne või kohtumise. Värske eksperimentaalne uuring leidis omakorda, et tekstis saadud toetus mõjus vähem empaatilise ja vähem rahuldust pakkuvana kui hääl-, video- või vahetu suhtlus.

Sõnum ütleb, mida inimene kirjutas. Hääl reedab ka selle, kuidas ta päriselt tunneb.

See ei tähenda, et sõnumid oleksid halvad. Need on sageli esimene sild: „Kas räägime?“ või „Mõtlen su peale“. Aga kui inimene on päriselt kurb, ärev või üksi, võib hääl teha seda, mida kiri ei suuda. JAMA Psychiatry juhuvalikuga uuring näitas, et empaatilised telefonikõned vähendasid nelja nädalaga üksildust, depressiooni ja ärevust ning parandasid osalejate üldist vaimset tervist. Kõned ei olnud pikad ja neid ei teinud terapeudid. Mõju ei tulnud keerulisest tehnikast, vaid tähelepanelikust kuulamisest. See on kõnekas meeldetuletus, et toetus ei pea alati olema suur, et olla päris.

Hea vestlus võib päästa päeva

Sama suunda näitab ka suhtlusuuring: vahel piisab ühest heast vestlusest päevas, et päeva lõpus oleks vähem stressi ja rohkem kuuluvustunnet. See vestlus ei pea olema pihtimus köögilaua taga.

See võib olla lühike uudistevahetus sõbraga, tähelepanelik kuulamine, siiras kompliment või lihtsalt hooliv küsimus. Oluline on kvaliteet, mitte ainult maht. Mõnikord ei päästa päeva see, et keegi ütles midagi tarka. Päästab see, et keegi jäi liinile.

Üha enam räägitakse seetõttu ka sotsiaalsest retseptist: mõttest, et inimest ei aita alati ainult ravim või teenus, vaid vahel hoopis ühendus teiste inimestega. Toronto ülikooli kirjeldatud katseprojektis suunati inimesi näiteks aianduse, laulmise ja muude kogukondlike tegevuste juurde ning osalejad kirjeldasid vaimse tervise paranemist ja üksilduse vähenemist. See on ilus näide: tervist ei mõisteta enam ainult sümptomite puudumisena, vaid ka võimalusena kuhugi kuuluda.

Võib-olla peaksimegi toetavat suhet kujutama vähem ilusa tunde ja rohkem käsipuuna. Käsipuu ei kanna sind kogu tee, aga on olemas siis, kui trepp läheb järsuks. Hea suhe ei ela meie eest, ei lahenda kõike ega kaota valu. Kuid ta aitab inimesel jääda püsti iseenda sees. Ja vahel algab see väga väikeselt: mitte suurest elutarkusest, vaid ühest telefonikõnest, ühest lausest „räägi mulle“ või sellest, et keegi ei pööra pilku ära.